Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt

    Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 võib välja lugeda paar punkti, mis justkui lõimuvad.

    Visioon: Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud.Sellised  teenused  on  Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile.Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.
   Visioon: Tervishoid  ja  sotsiaalteenused (eriti  hoolekanne)  on  viidud  IKT  abil  uuele  kvaliteeditasemele. Need  on personaalsed  ja  ennetavad,  tuginevad tõhusalt toimivale  tagatoale  ja  kaugteenuste osutamisele.

    Nende lausete põhjal võib tegelikult kirjeldada EMTA-t ehk Eesti Maksu- ja Tolliametit. Aastatega on teenus ja kvaliteet märgatavalt tõusnud. Kirjutan vaid oma kogemuste põhjal kuna mäletan milline piin oli omal ajal vormistada maksutagastuse dokumenti. Aastatega see paranes, kuid ikka pidid vajutama paarteist klikki, et jõuda lõpliku vormi juurde. Sellel aastal tegin ära maksutagastuse - kui ma ei eksi - 4 klikiga. Autentimine pangaga, kes edastab vajalikud andmed edasi EMTA-le ning seal on juba eelnevalt täidetud maksutagastuse vorm, mida saab vajadusel täiendada erijuhuste puhul. Üldiselt enamus andmeid on teada nagu makstud maksud, erinevad soodustused maksete ja maksude pealt ning ka kohustused. Natuke häiriv on, et minu üle peetakse arvepidamist kuskil aga eks see on see vabadus mille oleme loovutanud mugavuse ja kiiruse eest.
    Ka EMTA enda EMTA Arengukava 2017-2020 - 2018 aasta kokkuvõte peegeldab seda.
Tsiteerin : "2018. aastal  kasutati  97,55%  meie  teenustest  kontaktivabalt  ehk  kliendid  ei pidanud pöörduma teenuse kasutamisel või abi saamiseks meie töötajate poole. Letivabade teenuste osakaal oli 99,38%. See tähendab, et väga väike osa meie klientidest käib oma maksuasju ajamas teenindusbüroodes."
    Võin õelda, et see vastab tõele, kuna olen suuremat sorti "netishoppaja". Enamus problemaatikat on suudetud ära lahendada kus erinevate import kaupade maksustamine tekitas suuri raskusi liigitamise tõttu.
    Ja loomulikult on haigekassa ja terviseameti teenused kordades paranenud. Haiguslehed ning ravimite retseptid oleksid pidanud juba enesestmõistetavalt palju varem digitaalseks muutuma.

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt

        Visioon: Inimesed  on  saanud  IKT  abil nn  targaks  tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.

    Siinkohal on raskused leidmaks allikat, mis seda visiooni täitumist kinnitaks. Küll on aga isiklikud vaatlused andud natuke vastupidise mulje. Kohendaks siinkohal natuke esimest lauset "Inimesed  on  saanud  IKT  abil nn  targaks  tarbijaks." IKT on andnud vabad käed nö. massitarbimisele, mis ei pruugi just tähendada tarka tarbimist. On veel pikk maa minna kuni ühiskond ühtlustub ning kõik jõuavad järgi IT-le ja selle eestvedajatele. Siinkohal tooks välja artikli mida ümber kirjutama ei hakka, kuid kõnetas mind ning kinnitas minu vaatepunkti. Siinkohal siis on tähtis aru saada, et "väärtust" võime erinevalt tõlgendada, samamoodi nagu tarka tarbijat :)

Postimees: Kiirem tehnika on toonud kaasa IQ languse

Nädal 3. Uus (ja mitte nii uus) meedia

Vikipeedia

        Alustame tõsiasjaga, et "inception" stiilis saab Vikipeediast otsida Vikipeedia kohta infot.

2001. aastal alguse saanud infokogumik on jõudsalt kasvanud viimased 19 aastat, mis on väga pikk aeg IT mõistes. Paljud ideed saavad alguse, võimaluste avanemisel võivad kasvada hoogsasti, lüüa laineid ning saavutada suurt edu .... ning aja möödudes ilmuvad tihti alternatiivsed või paremad versioonid ning suretavad vana projekti välja. Vähestega pole seda juhtunud ning üks nendest projektidest on Vikipeedia. Projekt, mis ei pea kartma konkurente, kuna kogu info uuesti kirjutamine võtaks mitemeid aastaid aega ning ei tooks olemasoleva ees mingeid eeliseid. Lisaks on internet võimaldanud tohutu hulga ruumi ning enam ei pea informatsioon piirduma paberkandja paksuse või raskusega.

        Ideaalne viis kuidas tuua inimkond kokku ühise eesmärgiga talletada kogu teada olev informatsioon ühte lihtsasti leitavasse kohta. Teadupoolest on suur Vikipeedia edu saladus kasutajaskonna vaba voli muuta ja korrigeerida artikleid. Esimese hooga võib jääda mulje, et see kutsub kohale vaid halba, kuna emotsioonid, arvamused ning vaatepunktid tihti juhivad inimloomust ja inimeste võimet teha adekvaatseid ja korrektseid sisestusi või redigeerimisi. Siiski Vikipeedia on neid väheseid kohti kus tundub, et hea võidab kurja ning info leiab oma puhta tee ... või vähemalt see tundub nii.

        Kõik tundub ilus ja tore ja ideaalne. Siiski on Vikipeedia suunas ka palju kriitikat. Järgnevalt tsiteerin nende endi lehelt asjakohast lauset.
"Wikipedia has been criticized for exhibiting systemic bias, for presenting a mixture of "truth, half truth, and some falsehoods", and for being subject to manipulation and spin in controversial topics."

Lühidalt siis kritiseeritakse, et Vikipeediat ei saa alati usaldada ning osa infot võib olla kallutatud.

Seda tundsin ka keskkoolis, kui lõputöö juures keelati mul kasutada ja viidata Vikipeediale. Päriselus ei peeta seda infokogumit akadeemiliselt korrektseks, kuigi lähemal vaatlusel ja võrdlusel taandub ikka info tüvi samale lühikirjeldusele, mis on Vikipeedias. Aga kuna info ebakorrektsus on laialdasemalt levinud arusaam, peab olema sellel ka mingi tõepõhi ning kuna pole isegi 1% kogu sisust läbi lugenud ning kinnitanud, ei saa ka seda väidet 100% kindlusega ümber lükata.

        Vaatamata kõigele on see siiski üks suurimaid infosalvesid maailmas ning üks külastatumaid lehti üldse. Ilmselt sellise suure projekti puhul tulebki väikse müra ja mustusega arvestada. Ka ühe kuni mitme inimese modereerimist võiks kallutatud tegevuseks pidada aga tervet ühiskonda selles süüdistada on juba natuke raskem.

Nädal 2. Veebi kujunemine

                         

                          Pilt

ENQUIRE

        Juba 1980. algul oli üheks suurimaks väljakutseks dokumenteerimine ja sünkroonne andmeedastus. Levinumad olid emailid ja faili edastus. Kuid erinevate osakondade ja töötajate erinevad riistavaralised ja tarkvaralised lahendused tegid selle infovahetuse ekstreemselt raskeks. Vaja oli standardiseeritud süsteemi mis võtaks arvesse kõiki erinevaid tehnilisi lahendusi.

        Nii alustas juba 1980. füüsik Tim Berners-Lee, töötades Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) suures 11000 liikmelises meeskonnas, tööd ühtse süsteemi loomisel. Esimene hüperteksti märgistuskeele prototüüpe oli just Enquire, mis sai nime väidetavalt ühe Berners-Lee poolt loetud raamatu pealkirjast. 

        Algne Enquire toimis sarnaselt tänapäeva interneti lehele. Olid olemas lehed, mida nimetati kaartideks ning olid lingid. Lingid suunasid sind vajaliku info juurde. Enquire üks probleeme oli, et puudus piltide kuvamise võimalus. Lisaks oli selle idee ja teostuse nõrgimaks lüliks probleem, kus info juurde tekkimisel pidid tekkima uued viited ja seosed. Info liikumine oleks pidanud olema kahesuunaline, et võimaldada väliste linkide ja andmebaasidega ühendumist.

        Berners-Lee loovutas projekti CERN siseselt, kuid väidetavalt selle edasine arendus ei olnud võimalik kuna arvatakse, et tarkvara kirjutati salvestuskohas üle.

Allikas1, Allikas2

HTML

        Enquire, vaatamata oma põrumisele, oli korralik õppetund Tim Berners-Lee jaoks. Ta sai aru, et inimeste andmete manageerimine sünkroonselt on süsteemi nõrk koht. Enquire baasil mõtles ja arendas ta edasi uut süsteemi, milleks oli nüüdseks kuulus HyperText Markup Language ehk 'hüperteksti märgistuskeel'. See oli viis kuidas kuvada erinevatele inimestele andmeid mis on salvestatud mõnda andmebaasi ning valikuliselt saada ligipääs erinevatele, kuid sarnase sisuga andmetele. Võib ka õelda, et esimene hashtag sai enda alguse sealt, sest informatsiooni tagimine ehk üldise identifikaatori idee oli siduda info sarnasuste põhjal. 1990a. esitas Berners-Lee CERNile kirjaliku dokumendi näol ettepaneku, kus selgitas miks oleks selline süsteem ja standardiseerimine vajalik ning mida oleks selle jaoks vaja teha.

        HTML-ist sai edukas standardiseeritud viis kuidas brauser kuvab informatsiooni. HTML-is kirjutatakse anded tagide vahele, mis otsustada millist infot ja kuidas seda kuvada ning kuhu paigutada. HTML on edasi arenenud 5 verisooni jagu ning on peamine veebi andmete kuvamise viis.

Allikas1, Allikas2, Tim Berners-Lee 1990 ettepanek

Nädal 1. Ebaõnnestunud IT lahendused.

Eve V

        Eve V on Soome firma Eve-Tech poolt ühisrahastusega välja töötatud 2in1 arvuti 2017a, lõpus. Eve V pidi konkureerima teiste 2in1 eemaldatavatega arvutitega, peamiselt Microsoft Surface Pro-ga. 

        Kahjuks ei saavutanud Eve V edu kuna jäi Microsofti varjus märkamata, vaatamata odavamale hinnale, mitmetele lisadele nagu Type-C USB ja eraldi kaasas olev klaviatuur ja puutetundlik pliiats ning ühiskonna arvamuste põhjal tehtud arenduse ja disainile. Ei aidanud ka kaasa nende raskendatud toote turule toomine, kuna suurte tellimuste tõttu tekkinud maksekoormus äratas maksete teenusepakkuja tähelepanu ning Eve-Tech maksed suleti. Nende taasavamine oli pikk ja piinarikas protsess. Kuna konto oli ajutiselt suletud, ei olnud võimalik teha makseid komponentide tootjatele ja muudele koostööpartneritele, mistõttu hilinesid Eve V algsed tellimused märgatavalt.

Allikas1 , Allikas2, Pilt1

Ubuntu Touch

        Ubuntu Touch on Canonicali poolt arendatav operatsioonisüsteem puutetundliku ekraaniga seadmete (eelkõige nutitelefonid ja tahvelarvutid) jaoks. Selle arendus algas 2011a. ning on kestnud siiani. Projekti suurim eelis oli ühise operatsioonisüsteemi koodibaas kõigi seadmete jaoks. Mingi hetk 2017a. teavitas Canonical, et loobub sellest ideest vähese huvi tõttu ning keskendutakse mobiilse operatsioonisüsteemile. Projekt muutus kogukonna projektiks mida juhib UBports. Siiani eduka arendusega, kuid pole tuult tiibadesse saanud.

Ühise op. süsteemi idee võttis üle muidugi Microsoft kelle Windows 10 arendust on just selles suunas läinud, et operatsioonisüsteem toimiks kõikidest riistvaralistes toodetes.

Allikas1,  Allikas2, Allikas3, Pilt1

OpenSolaris

        Solaris oli algselt Sun Microsystems arendatud SunOS järeltulija, mis loodi 1993a.

2005a. Sun Microsystems avaldas enamuse lähtekoodist ning üritas luua kommuuni projekti nimetades seda ümber OpenSolaris projektiks. Peale seda kui Oracle omandas Sun Microsystems, otsustati lähtekood jälle kinniseks muuta ning patenditud tarkvara mudeliga edasi minna. Ka sellest projektist oleks võinud midagi suurt kasvada ...

Allikas1,  Allikas2 , Pilt1