Monday, April 20, 2020

Nädal 12. Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Alustan negatiivse aspektiga veebi kasutatavusest.

                                         Old meme report - Imgflip

    Aeg läheb edasi, uued tehnoloogiad ja võimalused kerkivad esile. Ainult konkureeriv, moodne ja huvitav saab jaole, teised vajuvad taustale. Kõik üritavad saada oma osa pirukast ning arendada ikka uusi ja huvitavaid asju. Õeldakse ju, et hea programmeerija käib ajaga kaasas ning õpib kõik uuemad asjad ära - ilma nagu ei saagi. Kõik see aga toob endaga kaasa ka negatiivseid nähtusid.
    Veeb on nüüd 30 aastat vana, keskealine juba. On olnud aega harjutada ning vigu likvideerida ... või siiski ? Igaüks üritab ikka enda asja ajada, saada uueks googleks. Aga ... võib olla on see natuke ühekülgne või kitsa silmaringiga vaatenurk aga justkui kvaliteet hakkab langema ??
    Mitmed erinevad brauserid teevad vajalikuks erinevaid probleeme ja lähenemisi välistada. Uute tehnoloogiate õppimine ei anna uutele asjahuvilistele väga aega vanemate asjadega süvitsi tutvuda. Maitse asi aga kõige uuem Facebook uuendus tegi veebisaidi äärmiselt ebamugavaks ja üleküllustatuks. Kaks Facebooki tabi koormavad brauserit ka kasutavad tohutult mälu. MS Teams toimib igapäev erinevalt, küll ei hoiata sõnumitest, küll ei saada pilte ära, küll ei kuva pilte - selle kõige asemele on pandud hulgi emotikone mis kirja ära peidavad. ID kaardi liidesed erinevatel saitidel toimivad erineva tõhususega, vahel toimib, vahel mitte, alati olenedes brauserist mida kasutad ning selle lisadest. Elementaarsed veebisuhtlusvahendid on lisadest nii üle koormatud, et funktsionaalsus ja kiirus on sootuks kaugele kaugele unustuste maale maja jäänud.
    Ühilduvuse probleemid, kiirus, kasutusmugavus (just väga sõltuv kiirusest), stabiilsus. Kõik need asjad oleksid nagu unustatud kogu selle modernse võimekuse ja võimaluste juures.

Jätkaks vähe positiivsema noodiga.

authentication meme Memes & GIFs - Imgflip

    Suur mugavus tänapäeval internetis on just autentimine ja kõik sellega kaasas käiv "mambo-dzambo". Emailid iseenesest on juba väga kaheldava turvalisusega - parooli taastamine või üle kirjutamine paljudel saitidel on naljanumber. Just mobiiltelefoni kasutada kaheastmeliseks autentimiseks on üks parimaid lahendusi siiani. Sinu taskus olevasse isiklikku telefoni on üpris raske sisse murda siiani ning turvalisemat kohta kinnituseks saada vist pole. Läbi pankade ja monopolfirmade veebiteenuste autentimine kindlustab mõnel määral, et sinu turvalisuse taga on suurem punt asjatundjaid. Ka neid tuleb tihti kriitilise pilguga vaadata, kuid parem siiski kui suvaline Taivo tänavalt (vabandan suvaline Taivo tänavalt - ei midagi isiklikku). Ühise suure süsteemi turvamine on kindlasti kergem ja parem kui tuhandete pisiaukude lappimine. On ju kõigil neid paroole jalaga segada erinevate saitide vahel. Seda kõike hallata hõlbustavad ka paroolide manageerimise tarkvarad, mis lisab veebi kasutatavusele boonuspunkte.


Thursday, April 16, 2020

Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid


Arendusmudel


                  Planning is key to Agile development – Agileflow
                   Pilt

    Olenevalt vähesest kogemusest oskan tegelikult analüüsida vaid enda kogemusi mudeliga, mis tegelikult on segu päris mitmest erinevast mudelist. Et siis võib olla polegi nagu mudel, vaid nende kooslus.
    Töötan eraettevõttes majasisese tootmistarkvara kallal. Tegemist on veebiäppiga. Kõige sidumiseks ja planeerimiseks on kasutusel Kanban tahvel kus ära märgitud epic-ud, meeskonna ülesanded kui ka personaalsed ülesanded. Vahel on ülesanded ajaliselt piiritletud - siit ka Scrum osa. Aga üleüldiselt kasutades Jira tarkvara manageerimiseks, põhineb arendus ikka vastavalt kliendi vajadustele ning meenutab kõige enam funktsioonipõhist arendust. Kuna sellise arenduse juures tihti klient on kuningas aga klient tihti ei tea mida ta tegelikult tahab, tekitab see palju eesmärke ja missioone. Kui mõni feature valmis saab, läbib see päris mitu iteratsiooni kuni ta kliendile sobilik on. Sellises olukorras arendaja olles pigem tahaks kosemudelit, kus on eesmärk ja kui sellega valmis saad, on asi tehtud ja lõpetatud. Selge on see, et isegi kosemudelil on peale valmis saamist algamas järgmine etapp, mis ongi hooldus ja see hakkabki olema see iteratsioonide rägastik probleemidele mida eelnevalt lahendada ei suudetud / osatud.


Ärimudel


                         Freemium vs Premium ? The ultimatum – Marketing 101
                          Pilt

    Discord - üks populaarsemaid patenditud kõik-ühes internetitelefone video, kõne ja voogedastuse võimalustega. Nende Freemium ärimudeleid on minu arvates üks parimaid. Ei tea muidugi mis toimub suletud uste taga aga avalikkuse ette jõuab info, et Discord ei kaota kunagi oma põhifunktsionaalsust ning see ei muutu kunagi tasuliseks. Oma rahalise edu on nad saavutanud tasuliste kontode loomise võimalusega, mille abil saab teha ja jagada emojisid, saata suurema mahuga faile ning edastada videot parema kvaliteediga kui tasuta kasutajad. Discord äpp aina kasvatab oma turuosa ning omab ligi 87 miljonit registreerunud kasutajat. 

    Suur hulk freemium mudeliga tooteid ja teenuseid arendavad ettevõtted on suurt edu saavutanud. See tundub olema hea mudel, kuna juba algse tasuta versiooni jaoks peab olema arendajatel hea, huvitav ja konkureeriv idee. See paneb natuke rõhku toote kvaliteedile. Sama ajal on ta ka kättesaadav kõigile. Ja siin ongi konks - kui toode on väärt, siis saavutad teda suur edu ning isegi väiksemadki muudatused nagu tasuline konto, mis lisab võimalusi, ei piira inimestel toodet kasutamast ning kasutajate hulk aina kasvab. 


Parim meetod on puuduv meetod?


        Lisaks siia juurde õppejõu väljapakutud kauboiarenduse lugemisele lisaks ühe lingi.
                                     http://programming-motherfucker.com/

                   "We are a community of motherfucking programmers who have
                     been humiliated by software development methodologies for years.

                     We are tired of XP, Scrum, Kanban, Waterfall, Software
                     Craftsmanship (aka XP-Lite) and anything else getting in
                     the way of ... Programming, Motherfucker."





Thursday, April 9, 2020

Nädal 10. Vabast tarkvarast vaba kultuurini


Kes või mis on häkker?

                          What is Hacking? | Hacking Definition | Avast
                          Pilt

      Häkker on see kes murrab sisse sinu pangakontole ja varastab kogu sinu raha, või muugib lahti sinu arvuti ja kustutab kõik sinu andmed. Vale! Need on kräkkerid.

      Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kirjeldab väga konkreetselt kelle või millega on tegu.
On hulk inimesi, kes väärtustavad teadmisi ja oskusi teistmoodi kui enamus. Neid paneb tiksuma vajadus teada saada kuidas midagi on tehtud, kuidas seda saaks paremaks teha, teisiti teha, nõrgad kohad tugevdada. Need on häkkerid. Peamiselt võiks pidada häkkeriks inimest kelle kirg on pöördprojekteerimine. Olen ise natuke sedasorti huvidega ja mõistan kui motiveeri ja huvitav selline hobi ja huvi võib olla.
      Raymond kirjeldab, kuidas häkkerid on tavaliselt heade kavatsustega ning soovivad teadmisi ka teistega jagada. Eesmärk pole kunagi midagi murda isikliku kasu teenimiseks, vaid jagada kõigiga oma teadmisi ja avastusi. Veel kirjutab Raymond, et: "Häkkerid on juba loomu poolest autoritaarsuse vastu." See väide ilmselt peab paika, kuna juba avatud koodiga või õpetuse ja skeemiga riistvara, ei pea pöördprojekteerima. Pool põnevusest on juba kaotatud.

    Edasi kirjutatakse sellest, kuidas häkkeriks saada. Peab olema motivatsioon, tahe, oskused. Eks see laieneb iga ala peale. Esimesena tuleks õppida selgeks mõni programmeerimiskeel. Soovitatakse näputäis tõsisemaid keeli millega saab väga palju teha ja eksperimenteerida aga siinkohal olen autoriga nõus, et kindlasti peaks selgeks saama vähemalt mingil määral C programmeerimiskeele, sest just see on suure enamuse tänapäeval kasutuses olevate süsteemide alustala. Lisaks tuleb selgeks õppida Unixi laadsete süsteemide põhialused. Kasuks tulevad kindlasti Inglise keel ning võibolla natuke veebitehnoloogiate teadmisi, sest kuidas muidu sa kuhugi sisse saad häkkida. Võibolla ainult oma kodu mikrolaine ahju (mis olgu õeldud, et on ka omaette saavutus). Abiks võib olla Linux Kali, mis on just selleks ideaalne tööriist, et oma esimesed häkkerluse sammud teha. Elame ajastul, kus kõigil on internet ja ülemaailmsed teadmised - vabandusi ei aksepteerita.

      Häkkerlus ei ole prestiiži küsimus. Enamus häkkerlusest toimub suletud uste/kardinate taga. Need inimesed ei otsi endale kiitust ega aupaistet. White hat-id ehk head häkkerid, kelle peamiseks tegevusalaks on turvasüsteemide häkkimine, tihtipeale raporteerivad oma teadmised anonüümselt tarkvara omanikule ilma, et need jõuaks eluski avalikuse ette. Neid huvitab, et asjad toimiksid, et neid arendataks õigesti ja õilsate eesmärkidega. Ja nende häkkimine on see osa mis rõõmu ja lõbu toob!

                                    All Nerd Review – Nerdietoad
                                     Pilt

      Vaatamata levinud stereotüüpsele arvamusele, ei pruugi häkkerid alati nohikulaadsed inimesed olla. Väga tihti on nad haritud ja väga korrektse väljendusoskusega. Nagu ka Raymond väidab, tundub ka loogiline, et neil on aega ja huvi palju lugeda, harida end, leida ka häkkimisest väljaspool olevaid huvisid ja tegevusi kuhu oma tähelepanu ja süvenemisoskust rakendada.


      Veel on kirjatükis rida küsimusi Raymondi poolt, mida lugeja saaks endalt küsida, et välja selgitaga kas ta on juba või hakkab saama häkkeriks.

Need leiab eesti keeles SIIT ja inglise keeles SIIT.


Thursday, April 2, 2020

Nädal 9. IT juhtimine ja riskihaldus

 good leader vs. bad leader


    Erinevad juhid, eestvedajad ning õpetajad otsustavad projekti või idee edasisest käekäigust. 
           Hea juht võib viia ettevõtte või idee tippu ja võib selle ka sealt tipust põhja lasta. 


                                         Kaarel Moppel, Author at Cybertec
                                         Kaarel Moppel

    Nagu ka paljude kuldsete kätega inimeste hüüdnimeks on kokk-kondiiter-keevitaja, on ka Eestist pärit PostgreSQL koolitaja Kaarel Moppel juht-suhtleja-koolitaja. Alustas äritegevusega karjääri juba 2007 aastal ja on olnud kolme erineva ettevõtte juhtkonnas. Mees, kes mitte ainult ei müü tooteid ja teenuseid, vaid koolitab, juhendab ja levitab informatsiooni ja teadmisi mis seostub tasuta ja avatud lähtekoodiga relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteemiga. Väga meeldiv lause kerkis teda intervjuu põhjal kirjeldanud artiklist. Tsiteerin: "Lisaks veel ikkagi see nö "vabaduse ja vendluse" tunne, mis vabavaraliste arendajate hulgas valitseb - et ühesõnaga olen hetkel valikuga väga rahul."


                                                Elon Musk 2015.jpg
                                                 Elon Musk

    Väga huvitav tegelaskuju. Elon Musk - ettevõtja, insener, leiutaja, investor. Väidetavalt väga aktiivne ja väsimatu. Mitmetes intervjuudes on tulnud teemaks, et töötab järjepidevalt ja palju rohkem kui keskmine inimene. Ning seda sama pidavad ta nõudma ka oma alluvatelt. Ausalt õelda, on ta alati näinud välja väga väsinud ja unise näoga, võib-olla on siis nendel juttudel tõepõhi all. Tema tüüp tundub just olema selline arengumootori ja treener/juhendaja segu. Ta on ise väga aktiivne ja huvitatud asjadest mille eestvedajaks on ning tegeleb ise aktiivselt kaasa. Seetõttu on kindlasti hea juhendaja. Kui tal seda aega muidugi oleks.
    Ja samas, tema ongi tegelikult see juht, kes teab kuhu jõuda tahab, teab enamvähem kuidas ning suudab meeskonda selleks motiveerida! Selline mõtlemine ja arusaam ongi tema elu, tema hobi.







Allikad:
Kaarel Moppel:

Huvitavat lugemist Moppeli poolt:

Elon Musk:



Thursday, March 26, 2020

Nädal 8. IT proff...?

IT proff


    Kes või mis imeloom on IT proff? 
    Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab : professionaal - elukutseliselt mingil alal tegutseja, elukutseline; oma ala meister. Sellest võiks järeldada, et tegemist on tipptegijaga oma alal. Nii nagu ka IT eetiliste, sotsiaalsete ja professionaalsete aspektide aines, on ka igal pool mujal sisse lõimunud traditsionaalne maailmavaade, et omandad vastava hariduse ning hiljem lähed tööle oma valitud erialalise ameti peale, saad kogemusi ja kasvatad oma staatust. Lähenen asjale natuke teisest küljest..

    Pakun julgelt, et IT proffi mainides tuleb enamusele silme ette pigem programmeerija, arendaja, admin. Siiski on neid ameteid ja erialasid tohutult, mille tulemusena tihti suured ja vägevad asjad valmivad. Miks siis selline stereotüüp? Sest ... ja siit tuleb puhtalt isiklik arvamus ... asju loovad ikkagi need nohikud / fanaatikud / huvilised. Need inimesed tihti (leidub erandeid) ei reklaami end ega soovi oma ideesid monetiseerida. Nendest inimestest ongi alguse saanud kõik need avatud lähtekoodiga projektid ja vabavarad. Aga kui sa kõike tasuta teed, kuidas siis ära saab elada. Siin tulebki abiks traditsiooniline mudel ehk Firma või grupp kes reklaamib ja müüb teenust / toodet. Siia tekivad kõik need vahendajad, suhtlejad ja planeerijad. Aga sellest hetkest tekib grupp inimesi kes kõik koonduvad IT-ga tegeleva ettevõtte alla, aga mitte kõik pole IT proffid. Väga tihti on suhtlemine suurim barjäär ja lähebki osa infost kaduma, muidu ei tekiks selliseid humoorikaid pilte, mis tegelikult väga tõepärased on:


    Aga keda siis vajatakse sinna firmadesse? Sellised inimesi kes on pühendunud sellele, mida teevad.
Kedagi kes südamest soovib õppida ja areneda ja seda mitte üksi. Inimene võib olla väga introvertne ja ikkagi olla valmis oma kestast välja tulema, et luua, suhelda ja õppida ning areneda. Kunagi peeti tähtsaks seda, et haridust ja oskusi tõendav dokument oleks olemas. Tänapäeval see enam õnneks või kahjuks nii tõene pole. Võrdsete võimaluste puhul muidugi eelistatakse haridust tõendava paberiga isikut aga see pole juba väga ammu kriteerium tõelise talendi avastamiseks. Piisab tahtest, sõbralikust suhtumisest ning olla avatud kriitikale ja kiitusele. Nagu kaastudeng foorumis kirjutas: "palka suhtumist ja arenda teadmisi".
    Seoses õpitava aine materjali sisus olevale kirjeldusele, et IT spetsialist võiks olla tänapäeval ka hea suhtleja ning abivalmis ja tark ja kogemustega ja õpihimuline ja sõbralik ja .... jne jne, meenub veel üks pilt tarkvara arenduse kohta, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna. 

                                          full stack - developer - Funny Memes
                                             Pilt

Samamoodi ma usun, et on ka igasuguse teise IT spetsialisti kohta. Kuskil tulevad piirid ette ja pead valima mis sinu keskkonnas kõige suurem kasutegur on. Tihti on see suhtumine.

Thursday, March 19, 2020

Nädal 7. Litsentsid ja autoriõigus

Copyleft


    Kas ainult vasaku poole kopeerimine või midagi muud?

    Copyleft ehk autoriõiguse kasutamine teose levitamise, kopperimise, muudatuste tegemise ja kasutamise piirangute eemaldamiseks tekkis olukorras, kus Richard Stallman jagas oma lähtekoodi firmaga kes seda soovis, kuid muudatustega koodi tagasi küsides seda ei saanud. Stallman tundis, et see oli tarkvara ebaeetiline omandamine ning lõi selle vastu esimese kasutuslitsentsi milleks oli GNU GPL. Nüüdseks on sellest arenenud mitmeid erineva rangusega versiooni ning igaüks täidab oma eesmärki. Olgu siis ära märgitud, et vaba või vabadus siinkohal ei tähenda tasuta tarkvara. Silmas on peetud kohustust jagada tarkvara ning selle lähtekoodi ning vajadusel saada ligipääsu sellele.

    Esimese originaalse GPL (GNU Üldine Avalik Litsents) avaliku tarkvara litsentsi idee oli, et koodi ei tohiks jagada ilma lähtekoodi avaldamata. Lisaks peaks jagatavale versioonile või koopiale laienema sama reeglistik ehk sama litsents. Ka sellest on tekkinud aja jooksul kolm erinevat verisooni. Tähtsaimad kasutajad võiksid olla "Git", "FREEDOS", "MariaDB" ja "MySQL".

    Teine versioon LGPL (GNU Vähem Üldine Avalik Litsents) - ehk nõrk Copyleft litsents mille mõju rakendub programmile endale, kuid mitte edasi arendatud versioonidele jättes vabaks võimaluse arenduse kaudu tekkinud programmi teisiti litsentseerida. Võibolla tuntuimad kasutajad oleks "7-ZIP" ja "VLC Media Player" ning muidugi "Glib".

    Kolmas, väga tugev vabadust kaitsev litsents on AGPL (Affero Üldine Avalik Litsents) , mis peale tavalise GNU GPL litsentsi omaduste veel kohustab jagama ka üle võrgu kasutatavat lähtekoodi, mille kohustus originaalses litsentsis puudus. Osadeks kasutajateks on "Open Library" ja "Wiki.js".

    Litsentsivalik pigem sõltub loojast ning tema soovidest ja ideoloogiast, kui vaba peaks mõni tarkvara osa olema või kui vabaks ta peaks tulevikus jääma. Olemas on eraldi sisu avaldamise litsents GNU vaba dokumentatsiooni litsents, mis on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Luba on originaali müüa ja toota aga peab olema kättesaadav ka muudatuste jaoks. Ka sellest on suurel hulgal variatsioone, mis kõik põhinevad paari reegli kombinatsioonidel:

1) Autorile viitamine
2) Jagamine samadel tingimustel
3) Tuletatud teoste keeld
4) Mitteäriline eesmärk

Nende kombinatsioonide põhjal saab luua just sellise variandi nagu vajalik on.
On ka veel eraldi MIT / BSD litsentsid, mis ei garanteeri, et tarkvara vabaks jääb ning seetõttu neid ei seostata Copyleftiga.


Saturday, March 7, 2020

Nädal 6. Tants intellektuaalomandi ümber

Kujutiste tulemus päringule copyright meme
                                          Pilt

    Võin käsi südamel õelda, et olen kergemat sorti vandenõuteoreetiku mõtlemisega ning sellega kaasnevalt ei mõista monopoolsust ning autoriõiguste seaduse arengut. Ma mõistan seda aga ei nõustu aktsepteerima. See, kuidas igasuguse loome- ning tooteprotsessi tulemust üritatakse iga hinna eest monetiseerida, on kergelt häiriv. Kõik peab olema autoriõigustega kaitstud, et keegi ei saaks osa küpsisest ja autor ise saaks kullamägesid kokku lükata. Kas tänapäeval aitab enam autoriõigusest, mis sõna otsese mõttes määrab ära, kes oli antud idee/teostuse autor? 

    Konstruktiivne ettepanek autoriõiguse reformimiseks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt on minu arvates haamriga naelapea pihta! ”Give credit where credit is due” - just nii peakski olema!
Milleks on vaja kõige kasutamis piirata? Said loometööga hakkama ja soovid, et kõik õigused kuuluks sulle ja ainult sina saaksid muudatusi / arendusi teha ning kõik raha tuleks sinu kukrusse? Hoia oma idee kapis ja paku vaid neile kes seda osta soovivad. Kui samamoodi oleks mõtelnud trummi, kitarri ja saksofoni loojad, ei teeks keegi enam kunagi muusikat. Üldine järeldus oli, et heli loomist ei saa piirata ning nüüd on copyright lihtsalt muusika kui nootide ja helide kindla järjestuse kohta. Väga paljud head muusikalised lood on tulnud remixidest või bootlegidest. Kuidas oleks sündinud paroodiad ja satiir? 

    Oman kogemust piirangust, mis rikkus ära idee teostuse. Mingil hetkel tärkas äriidee. Polnud just väga originaalne, pigem märkasin võimaluste puudusi. Oli soov tuua Eestisse Starbucks kohvi ning olla selle edasimüüja. Teha võib olla kohvik / esindus. See jäi kahjuks tänu piirangutele tegemata, sest kauplemise õigus Eestis oli ainulitsentslepinguga antud teisele isikule / ettevõtjale. Sellise lepingu olemasolul on see ettevõtja asi kuidas ja kui kaua tal äri ülesseadmiseks läheb. Sellest on nüüd ligi 10 aastat möödas ning siiani pole suudetud Eestisse tekitada Starbucks esindus. Lähim võimalus selleks on Soome sõita.
    See võib kergelt konspiratsiooni või sabotaaži alla küll kuuluda, sest võimaldab konkureerivat toodet kergemini turundada. Kui eemaldad konkurendi, on palju kergem seda teha. Võibolla on selleks muud põhjused. Igaljuhul igasugused sellised piirangud ei tundu üldse mõistlikud arengu vaatepunktist. Sarnaselt käis / käib võitlus copyright teemadel logo üle.

    Olen kahe käega "Free Sampling" ettepaneku poolt. See on loometöö seisukohalt ülimalt oluline ja sellist asja küll ei tohiks kuidagi lubada piirata. Samuti vastab tõele murekoht kus autoriõigustega kaitstud materjali kasutamiseks / muutmiseks loa saamine osutub võimatuks kuna pole praktiline saada ühendust autoriga, kas andmete puudumise või autori surma tõttu. Aga need kõik tegelased ilmuvad välja just siis kui on vaja õiguseid nõuda või raha kasseerida!

    Probleem on inimkonna ahnus, ei midagi muud.