Nädal 12. Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Alustan negatiivse aspektiga veebi kasutatavusest.

                                         

Pilt

    Aeg läheb edasi, uued tehnoloogiad ja võimalused kerkivad esile. Ainult konkureeriv, moodne ja huvitav saab jaole, teised vajuvad taustale. Kõik üritavad saada oma osa pirukast ning arendada ikka uusi ja huvitavaid asju. Õeldakse ju, et hea programmeerija käib ajaga kaasas ning õpib kõik uuemad asjad ära - ilma nagu ei saagi. Kõik see aga toob endaga kaasa ka negatiivseid nähtusid.
    Veeb on nüüd 30 aastat vana, keskealine juba. On olnud aega harjutada ning vigu likvideerida ... või siiski ? Igaüks üritab ikka enda asja ajada, saada uueks googleks. Aga ... võib olla on see natuke ühekülgne või kitsa silmaringiga vaatenurk aga justkui kvaliteet hakkab langema ??
    Mitmed erinevad brauserid teevad vajalikuks erinevaid probleeme ja lähenemisi välistada. Uute tehnoloogiate õppimine ei anna uutele asjahuvilistele väga aega vanemate asjadega süvitsi tutvuda. Maitse asi aga kõige uuem Facebook uuendus tegi veebisaidi äärmiselt ebamugavaks ja üleküllustatuks. Kaks Facebooki tabi koormavad brauserit ka kasutavad tohutult mälu. MS Teams toimib igapäev erinevalt, küll ei hoiata sõnumitest, küll ei saada pilte ära, küll ei kuva pilte - selle kõige asemele on pandud hulgi emotikone mis kirja ära peidavad. ID kaardi liidesed erinevatel saitidel toimivad erineva tõhususega, vahel toimib, vahel mitte, alati olenedes brauserist mida kasutad ning selle lisadest. Elementaarsed veebisuhtlusvahendid on lisadest nii üle koormatud, et funktsionaalsus ja kiirus on sootuks kaugele kaugele unustuste maale maja jäänud.
    Ühilduvuse probleemid, kiirus, kasutusmugavus (just väga sõltuv kiirusest), stabiilsus. Kõik need asjad oleksid nagu unustatud kogu selle modernse võimekuse ja võimaluste juures.

Jätkaks vähe positiivsema noodiga.

Pilt

    Suur mugavus tänapäeval internetis on just autentimine ja kõik sellega kaasas käiv "mambo-dzambo". Emailid iseenesest on juba väga kaheldava turvalisusega - parooli taastamine või üle kirjutamine paljudel saitidel on naljanumber. Just mobiiltelefoni kasutada kaheastmeliseks autentimiseks on üks parimaid lahendusi siiani. Sinu taskus olevasse isiklikku telefoni on üpris raske sisse murda siiani ning turvalisemat kohta kinnituseks saada vist pole. Läbi pankade ja monopolfirmade veebiteenuste autentimine kindlustab mõnel määral, et sinu turvalisuse taga on suurem punt asjatundjaid. Ka neid tuleb tihti kriitilise pilguga vaadata, kuid parem siiski kui suvaline Taivo tänavalt (vabandan suvaline Taivo tänavalt - ei midagi isiklikku). Ühise suure süsteemi turvamine on kindlasti kergem ja parem kui tuhandete pisiaukude lappimine. On ju kõigil neid paroole jalaga segada erinevate saitide vahel. Seda kõike hallata hõlbustavad ka paroolide manageerimise tarkvarad, mis lisab veebi kasutatavusele boonuspunkte.

Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel

                  

                   Pilt

    Olenevalt vähesest kogemusest oskan tegelikult analüüsida vaid enda kogemusi mudeliga, mis tegelikult on segu päris mitmest erinevast mudelist. Et siis võib olla polegi nagu mudel, vaid nende kooslus.

    Töötan eraettevõttes majasisese tootmistarkvara kallal. Tegemist on veebiäppiga. Kõige sidumiseks ja planeerimiseks on kasutusel Kanban tahvel kus ära märgitud epic-ud, meeskonna ülesanded kui ka personaalsed ülesanded. Vahel on ülesanded ajaliselt piiritletud - siit ka Scrum osa. Aga üleüldiselt kasutades Jira tarkvara manageerimiseks, põhineb arendus ikka vastavalt kliendi vajadustele ning meenutab kõige enam funktsioonipõhist arendust. Kuna sellise arenduse juures tihti klient on kuningas aga klient tihti ei tea mida ta tegelikult tahab, tekitab see palju eesmärke ja missioone. Kui mõni feature valmis saab, läbib see päris mitu iteratsiooni kuni ta kliendile sobilik on. Sellises olukorras arendaja olles pigem tahaks kosemudelit, kus on eesmärk ja kui sellega valmis saad, on asi tehtud ja lõpetatud. Selge on see, et isegi kosemudelil on peale valmis saamist algamas järgmine etapp, mis ongi hooldus ja see hakkabki olema see iteratsioonide rägastik probleemidele mida eelnevalt lahendada ei suudetud / osatud.

Ärimudel

                         

                          Pilt

    Discord - üks populaarsemaid patenditud kõik-ühes internetitelefone video, kõne ja voogedastuse võimalustega. Nende Freemium ärimudeleid on minu arvates üks parimaid. Ei tea muidugi mis toimub suletud uste taga aga avalikkuse ette jõuab info, et Discord ei kaota kunagi oma põhifunktsionaalsust ning see ei muutu kunagi tasuliseks. Oma rahalise edu on nad saavutanud tasuliste kontode loomise võimalusega, mille abil saab teha ja jagada emojisid, saata suurema mahuga faile ning edastada videot parema kvaliteediga kui tasuta kasutajad. Discord äpp aina kasvatab oma turuosa ning omab ligi 87 miljonit registreerunud kasutajat. 

    Suur hulk freemium mudeliga tooteid ja teenuseid arendavad ettevõtted on suurt edu saavutanud. See tundub olema hea mudel, kuna juba algse tasuta versiooni jaoks peab olema arendajatel hea, huvitav ja konkureeriv idee. See paneb natuke rõhku toote kvaliteedile. Sama ajal on ta ka kättesaadav kõigile. Ja siin ongi konks - kui toode on väärt, siis saavutad teda suur edu ning isegi väiksemadki muudatused nagu tasuline konto, mis lisab võimalusi, ei piira inimestel toodet kasutamast ning kasutajate hulk aina kasvab. 

Parim meetod on puuduv meetod?

        Lisaks siia juurde õppejõu väljapakutud kauboiarenduse lugemisele lisaks ühe lingi.

                                     http://programming-motherfucker.com/

                   "We are a community of motherfucking programmers who have

                     been humiliated by software development methodologies for years.

                     We are tired of XP, Scrum, Kanban, Waterfall, Software

                     Craftsmanship (aka XP-Lite) and anything else getting in

                     the way of ... Programming, Motherfucker."

https://www.feedough.com/how-does-discord-make-money-discord-business-model/

https://et.wikipedia.org/wiki/Discord

Nädal 10. Vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kes või mis on häkker?

                          

                          Pilt

      Häkker on see kes murrab sisse sinu pangakontole ja varastab kogu sinu raha, või muugib lahti sinu arvuti ja kustutab kõik sinu andmed. Vale! Need on kräkkerid.

      Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kirjeldab väga konkreetselt kelle või millega on tegu.

On hulk inimesi, kes väärtustavad teadmisi ja oskusi teistmoodi kui enamus. Neid paneb tiksuma vajadus teada saada kuidas midagi on tehtud, kuidas seda saaks paremaks teha, teisiti teha, nõrgad kohad tugevdada. Need on häkkerid. Peamiselt võiks pidada häkkeriks inimest kelle kirg on pöördprojekteerimine. Olen ise natuke sedasorti huvidega ja mõistan kui motiveeri ja huvitav selline hobi ja huvi võib olla.

      Raymond kirjeldab, kuidas häkkerid on tavaliselt heade kavatsustega ning soovivad teadmisi ka teistega jagada. Eesmärk pole kunagi midagi murda isikliku kasu teenimiseks, vaid jagada kõigiga oma teadmisi ja avastusi. Veel kirjutab Raymond, et: "Häkkerid on juba loomu poolest autoritaarsuse vastu." See väide ilmselt peab paika, kuna juba avatud koodiga või õpetuse ja skeemiga riistvara, ei pea pöördprojekteerima. Pool põnevusest on juba kaotatud.

    Edasi kirjutatakse sellest, kuidas häkkeriks saada. Peab olema motivatsioon, tahe, oskused. Eks see laieneb iga ala peale. Esimesena tuleks õppida selgeks mõni programmeerimiskeel. Soovitatakse näputäis tõsisemaid keeli millega saab väga palju teha ja eksperimenteerida aga siinkohal olen autoriga nõus, et kindlasti peaks selgeks saama vähemalt mingil määral C programmeerimiskeele, sest just see on suure enamuse tänapäeval kasutuses olevate süsteemide alustala. Lisaks tuleb selgeks õppida Unixi laadsete süsteemide põhialused. Kasuks tulevad kindlasti Inglise keel ning võibolla natuke veebitehnoloogiate teadmisi, sest kuidas muidu sa kuhugi sisse saad häkkida. Võibolla ainult oma kodu mikrolaine ahju (mis olgu õeldud, et on ka omaette saavutus). Abiks võib olla Linux Kali, mis on just selleks ideaalne tööriist, et oma esimesed häkkerluse sammud teha. Elame ajastul, kus kõigil on internet ja ülemaailmsed teadmised - vabandusi ei aksepteerita.

      Häkkerlus ei ole prestiiži küsimus. Enamus häkkerlusest toimub suletud uste/kardinate taga. Need inimesed ei otsi endale kiitust ega aupaistet. White hat-id ehk head häkkerid, kelle peamiseks tegevusalaks on turvasüsteemide häkkimine, tihtipeale raporteerivad oma teadmised anonüümselt tarkvara omanikule ilma, et need jõuaks eluski avalikuse ette. Neid huvitab, et asjad toimiksid, et neid arendataks õigesti ja õilsate eesmärkidega. Ja nende häkkimine on see osa mis rõõmu ja lõbu toob!

                                    

                                     Pilt

      Vaatamata levinud stereotüüpsele arvamusele, ei pruugi häkkerid alati nohikulaadsed inimesed olla. Väga tihti on nad haritud ja väga korrektse väljendusoskusega. Nagu ka Raymond väidab, tundub ka loogiline, et neil on aega ja huvi palju lugeda, harida end, leida ka häkkimisest väljaspool olevaid huvisid ja tegevusi kuhu oma tähelepanu ja süvenemisoskust rakendada.

      Veel on kirjatükis rida küsimusi Raymondi poolt, mida lugeja saaks endalt küsida, et välja selgitaga kas ta on juba või hakkab saama häkkeriks.

Need leiab eesti keeles SIIT ja inglise keeles SIIT.

Nädal 9. IT juhtimine ja riskihaldus

 

    Erinevad juhid, eestvedajad ning õpetajad otsustavad projekti või idee edasisest käekäigust. 

           Hea juht võib viia ettevõtte või idee tippu ja võib selle ka sealt tipust põhja lasta. 

                                         

                                         Kaarel Moppel

    Nagu ka paljude kuldsete kätega inimeste hüüdnimeks on kokk-kondiiter-keevitaja, on ka Eestist pärit PostgreSQL koolitaja Kaarel Moppel juht-suhtleja-koolitaja. Alustas äritegevusega karjääri juba 2007 aastal ja on olnud kolme erineva ettevõtte juhtkonnas. Mees, kes mitte ainult ei müü tooteid ja teenuseid, vaid koolitab, juhendab ja levitab informatsiooni ja teadmisi mis seostub tasuta ja avatud lähtekoodiga relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteemiga. Väga meeldiv lause kerkis teda intervjuu põhjal kirjeldanud artiklist. Tsiteerin: "Lisaks veel ikkagi see nö "vabaduse ja vendluse" tunne, mis vabavaraliste arendajate hulgas valitseb - et ühesõnaga olen hetkel valikuga väga rahul."

                                                

                                                 Elon Musk

    Väga huvitav tegelaskuju. Elon Musk - ettevõtja, insener, leiutaja, investor. Väidetavalt väga aktiivne ja väsimatu. Mitmetes intervjuudes on tulnud teemaks, et töötab järjepidevalt ja palju rohkem kui keskmine inimene. Ning seda sama pidavad ta nõudma ka oma alluvatelt. Ausalt õelda, on ta alati näinud välja väga väsinud ja unise näoga, võib-olla on siis nendel juttudel tõepõhi all. Tema tüüp tundub just olema selline arengumootori ja treener/juhendaja segu. Ta on ise väga aktiivne ja huvitatud asjadest mille eestvedajaks on ning tegeleb ise aktiivselt kaasa. Seetõttu on kindlasti hea juhendaja. Kui tal seda aega muidugi oleks.

    Ja samas, tema ongi tegelikult see juht, kes teab kuhu jõuda tahab, teab enamvähem kuidas ning suudab meeskonda selleks motiveerida! Selline mõtlemine ja arusaam ongi tema elu, tema hobi.

Allikad:

Kaarel Moppel:

https://devdays.lt/kaarel-moppel/

https://koolitus.ee/et/uudised/166-saame-tuttavaks-postgresql-koolitaja-kaarel-moppel

https://scorestorybook.ee/media/719865/kaarel-moppel-persoonilugu?id=1115509

Huvitavat lugemist Moppeli poolt:

https://bit.ly/3dOvmVt

Elon Musk:

https://et.wikipedia.org/wiki/Elon_Musk

https://www.cnbc.com/2018/11/05/elon-musk-on-working-120-hours-a-week-youll-go-bonkers.html

https://www.youtube.com/watch?v=zIwLWfaAg-8

Nädal 8. IT proff...?

IT proff

    Kes või mis imeloom on IT proff? 

    Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab : professionaal - elukutseliselt mingil alal tegutseja, elukutseline; oma ala meister. Sellest võiks järeldada, et tegemist on tipptegijaga oma alal. Nii nagu ka IT eetiliste, sotsiaalsete ja professionaalsete aspektide aines, on ka igal pool mujal sisse lõimunud traditsionaalne maailmavaade, et omandad vastava hariduse ning hiljem lähed tööle oma valitud erialalise ameti peale, saad kogemusi ja kasvatad oma staatust. Lähenen asjale natuke teisest küljest..

    Pakun julgelt, et IT proffi mainides tuleb enamusele silme ette pigem programmeerija, arendaja, admin. Siiski on neid ameteid ja erialasid tohutult, mille tulemusena tihti suured ja vägevad asjad valmivad. Miks siis selline stereotüüp? Sest ... ja siit tuleb puhtalt isiklik arvamus ... asju loovad ikkagi need nohikud / fanaatikud / huvilised. Need inimesed tihti (leidub erandeid) ei reklaami end ega soovi oma ideesid monetiseerida. Nendest inimestest ongi alguse saanud kõik need avatud lähtekoodiga projektid ja vabavarad. Aga kui sa kõike tasuta teed, kuidas siis ära saab elada. Siin tulebki abiks traditsiooniline mudel ehk Firma või grupp kes reklaamib ja müüb teenust / toodet. Siia tekivad kõik need vahendajad, suhtlejad ja planeerijad. Aga sellest hetkest tekib grupp inimesi kes kõik koonduvad IT-ga tegeleva ettevõtte alla, aga mitte kõik pole IT proffid. Väga tihti on suhtlemine suurim barjäär ja lähebki osa infost kaduma, muidu ei tekiks selliseid humoorikaid pilte, mis tegelikult väga tõepärased on:

  Originaal pilt

    Aga keda siis vajatakse sinna firmadesse? Sellised inimesi kes on pühendunud sellele, mida teevad.

Kedagi kes südamest soovib õppida ja areneda ja seda mitte üksi. Inimene võib olla väga introvertne ja ikkagi olla valmis oma kestast välja tulema, et luua, suhelda ja õppida ning areneda. Kunagi peeti tähtsaks seda, et haridust ja oskusi tõendav dokument oleks olemas. Tänapäeval see enam õnneks või kahjuks nii tõene pole. Võrdsete võimaluste puhul muidugi eelistatakse haridust tõendava paberiga isikut aga see pole juba väga ammu kriteerium tõelise talendi avastamiseks. Piisab tahtest, sõbralikust suhtumisest ning olla avatud kriitikale ja kiitusele. Nagu kaastudeng foorumis kirjutas: "palka suhtumist ja arenda teadmisi".

    Seoses õpitava aine materjali sisus olevale kirjeldusele, et IT spetsialist võiks olla tänapäeval ka hea suhtleja ning abivalmis ja tark ja kogemustega ja õpihimuline ja sõbralik ja .... jne jne, meenub veel üks pilt tarkvara arenduse kohta, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna. 

                                          

                                             Pilt

Samamoodi ma usun, et on ka igasuguse teise IT spetsialisti kohta. Kuskil tulevad piirid ette ja pead valima mis sinu keskkonnas kõige suurem kasutegur on. Tihti on see suhtumine.

Nädal 7. Litsentsid ja autoriõigus

Copyleft

    Kas ainult vasaku poole kopeerimine või midagi muud?

    Copyleft ehk autoriõiguse kasutamine teose levitamise, kopperimise, muudatuste tegemise ja kasutamise piirangute eemaldamiseks tekkis olukorras, kus Richard Stallman jagas oma lähtekoodi firmaga kes seda soovis, kuid muudatustega koodi tagasi küsides seda ei saanud. Stallman tundis, et see oli tarkvara ebaeetiline omandamine ning lõi selle vastu esimese kasutuslitsentsi milleks oli GNU GPL. Nüüdseks on sellest arenenud mitmeid erineva rangusega versiooni ning igaüks täidab oma eesmärki. Olgu siis ära märgitud, et vaba või vabadus siinkohal ei tähenda tasuta tarkvara. Silmas on peetud kohustust jagada tarkvara ning selle lähtekoodi ning vajadusel saada ligipääsu sellele.

    Esimese originaalse GPL (GNU Üldine Avalik Litsents) avaliku tarkvara litsentsi idee oli, et koodi ei tohiks jagada ilma lähtekoodi avaldamata. Lisaks peaks jagatavale versioonile või koopiale laienema sama reeglistik ehk sama litsents. Ka sellest on tekkinud aja jooksul kolm erinevat verisooni. Tähtsaimad kasutajad võiksid olla "Git", "FREEDOS", "MariaDB" ja "MySQL".

    Teine versioon LGPL (GNU Vähem Üldine Avalik Litsents) - ehk nõrk Copyleft litsents mille mõju rakendub programmile endale, kuid mitte edasi arendatud versioonidele jättes vabaks võimaluse arenduse kaudu tekkinud programmi teisiti litsentseerida. Võibolla tuntuimad kasutajad oleks "7-ZIP" ja "VLC Media Player" ning muidugi "Glib".

    Kolmas, väga tugev vabadust kaitsev litsents on AGPL (Affero Üldine Avalik Litsents) , mis peale tavalise GNU GPL litsentsi omaduste veel kohustab jagama ka üle võrgu kasutatavat lähtekoodi, mille kohustus originaalses litsentsis puudus. Osadeks kasutajateks on "Open Library" ja "Wiki.js".

    Litsentsivalik pigem sõltub loojast ning tema soovidest ja ideoloogiast, kui vaba peaks mõni tarkvara osa olema või kui vabaks ta peaks tulevikus jääma. Olemas on eraldi sisu avaldamise litsents GNU vaba dokumentatsiooni litsents, mis on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Luba on originaali müüa ja toota aga peab olema kättesaadav ka muudatuste jaoks. Ka sellest on suurel hulgal variatsioone, mis kõik põhinevad paari reegli kombinatsioonidel:

1) Autorile viitamine

2) Jagamine samadel tingimustel

3) Tuletatud teoste keeld

4) Mitteäriline eesmärk

Nende kombinatsioonide põhjal saab luua just sellise variandi nagu vajalik on.

On ka veel eraldi MIT / BSD litsentsid, mis ei garanteeri, et tarkvara vabaks jääb ning seetõttu neid ei seostata Copyleftiga.

AGPL , GPL, LGPL, LGPL lühikokkuvõte, GNU Wikipedias, Vabavara litsentsid Wikis , CreativeCommons

Nädal 6. Tants intellektuaalomandi ümber

                                          Pilt

    Võin käsi südamel õelda, et olen kergemat sorti vandenõuteoreetiku mõtlemisega ning sellega kaasnevalt ei mõista monopoolsust ning autoriõiguste seaduse arengut. Ma mõistan seda aga ei nõustu aktsepteerima. See, kuidas igasuguse loome- ning tooteprotsessi tulemust üritatakse iga hinna eest monetiseerida, on kergelt häiriv. Kõik peab olema autoriõigustega kaitstud, et keegi ei saaks osa küpsisest ja autor ise saaks kullamägesid kokku lükata. Kas tänapäeval aitab enam autoriõigusest, mis sõna otsese mõttes määrab ära, kes oli antud idee/teostuse autor? 

    Konstruktiivne ettepanek autoriõiguse reformimiseks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt on minu arvates haamriga naelapea pihta! ”Give credit where credit is due” - just nii peakski olema!

Milleks on vaja kõige kasutamis piirata? Said loometööga hakkama ja soovid, et kõik õigused kuuluks sulle ja ainult sina saaksid muudatusi / arendusi teha ning kõik raha tuleks sinu kukrusse? Hoia oma idee kapis ja paku vaid neile kes seda osta soovivad. Kui samamoodi oleks mõtelnud trummi, kitarri ja saksofoni loojad, ei teeks keegi enam kunagi muusikat. Üldine järeldus oli, et heli loomist ei saa piirata ning nüüd on copyright lihtsalt muusika kui nootide ja helide kindla järjestuse kohta. Väga paljud head muusikalised lood on tulnud remixidest või bootlegidest. Kuidas oleks sündinud paroodiad ja satiir? 

    Oman kogemust piirangust, mis rikkus ära idee teostuse. Mingil hetkel tärkas äriidee. Polnud just väga originaalne, pigem märkasin võimaluste puudusi. Oli soov tuua Eestisse Starbucks kohvi ning olla selle edasimüüja. Teha võib olla kohvik / esindus. See jäi kahjuks tänu piirangutele tegemata, sest kauplemise õigus Eestis oli ainulitsentslepinguga antud teisele isikule / ettevõtjale. Sellise lepingu olemasolul on see ettevõtja asi kuidas ja kui kaua tal äri ülesseadmiseks läheb. Sellest on nüüd ligi 10 aastat möödas ning siiani pole suudetud Eestisse tekitada Starbucks esindus. Lähim võimalus selleks on Soome sõita.

    See võib kergelt konspiratsiooni või sabotaaži alla küll kuuluda, sest võimaldab konkureerivat toodet kergemini turundada. Kui eemaldad konkurendi, on palju kergem seda teha. Võibolla on selleks muud põhjused. Igaljuhul igasugused sellised piirangud ei tundu üldse mõistlikud arengu vaatepunktist. Sarnaselt käis / käib võitlus copyright teemadel logo üle.

    Olen kahe käega "Free Sampling" ettepaneku poolt. See on loometöö seisukohalt ülimalt oluline ja sellist asja küll ei tohiks kuidagi lubada piirata. Samuti vastab tõele murekoht kus autoriõigustega kaitstud materjali kasutamiseks / muutmiseks loa saamine osutub võimatuks kuna pole praktiline saada ühendust autoriga, kas andmete puudumise või autori surma tõttu. Aga need kõik tegelased ilmuvad välja just siis kui on vaja õiguseid nõuda või raha kasseerida!

    Probleem on inimkonna ahnus, ei midagi muud.

Nädal 5. Võrgusuhtluse eripärad

 Virginia Shea - "Netiquette"

1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).

Võtaks siit vaatluse alla just selle magusa 9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power) punkti.

Tegemist on internetis suhtlemiseks soovituslike käskude/reeglite, mis võiks kehtida igale kasutajale. Loomulikult siin eeskätt peetakse silmas administraatoreid ja arendajaid ja teisi IT alaseid spetsialiste, kellel oleks siis nagu võim kasutajate andmete üle. Aga siinkohal jääb märkamata tõsiasi, et suurem võitlus selle üle käib juba pikemat aega ja väga suures plaanis ning globaalselt. Nimelt GDPR ja kõik muu sellega seonduv.

Pildi aadress

    Küpsiste kasutamine on tuntavalt hõlbustanud ja mugavdanud meie interneti kasutamise viise. Me ei oskaks ilma nendeta väga hakkama saadagi. Aga "ära kuritarvita oma võimu" on siinkohal väga vastuolus, sest kogu see madin just selle üle käibki. Enamus veebisaite hoiatab sind sisenemisel, et salvestame andmeid ja kasutame nii ja naa. Vali kas oled nõus sellega, et kasutame neid sulle meeldiva reklaami ja sisu esitamiseks või mitte. Ehk, tegelikult väga paljud saidid salvestavad ja kasutavad sinu andmeid jätkuvalt edasi, lihtsalt reklaamid ja sisu pole sulle sobitatud. Selles saab ilusti veenduda kui tegemist pole serverpoolsete küpsistega. Tühjendad küpsised brauseris ja lähed veebilehti külastama nõustumata andmete kasutamisega.
    Tegelikult tuleb väljas, et suurem enamus kuritarvitab seda võimu, kuna veebilehe kuvamiseks tegelikult sul ei ole üldse vaja küpsiseid. Ainult siis kui sa tahad väga põnevat ja keerulist kodulehte meisterdada ning ka siis piisab sul näiteks kasutaja brauseri nimest ja versioonist ning võibolla operatsioonisüsteemi tüübist vms.

    Lühidalt, me oleme juba ammu kaotamas seda reeglit / sõda, sest inimkond on nii ahne ning reklaamisõltlased ja ma ei leia kuidas sellest situatsioonist võitjana võiks välja tulla.

"With great power there must also come great responsibility" - kahjuks teist osa lausest ei viitsi vist pooled inimesed tänapäeval enam eriti lugeda.

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt

    Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 võib välja lugeda paar punkti, mis justkui lõimuvad.

    Visioon: Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud.Sellised  teenused  on  Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile.Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.
   Visioon: Tervishoid  ja  sotsiaalteenused (eriti  hoolekanne)  on  viidud  IKT  abil  uuele  kvaliteeditasemele. Need  on personaalsed  ja  ennetavad,  tuginevad tõhusalt toimivale  tagatoale  ja  kaugteenuste osutamisele.

    Nende lausete põhjal võib tegelikult kirjeldada EMTA-t ehk Eesti Maksu- ja Tolliametit. Aastatega on teenus ja kvaliteet märgatavalt tõusnud. Kirjutan vaid oma kogemuste põhjal kuna mäletan milline piin oli omal ajal vormistada maksutagastuse dokumenti. Aastatega see paranes, kuid ikka pidid vajutama paarteist klikki, et jõuda lõpliku vormi juurde. Sellel aastal tegin ära maksutagastuse - kui ma ei eksi - 4 klikiga. Autentimine pangaga, kes edastab vajalikud andmed edasi EMTA-le ning seal on juba eelnevalt täidetud maksutagastuse vorm, mida saab vajadusel täiendada erijuhuste puhul. Üldiselt enamus andmeid on teada nagu makstud maksud, erinevad soodustused maksete ja maksude pealt ning ka kohustused. Natuke häiriv on, et minu üle peetakse arvepidamist kuskil aga eks see on see vabadus mille oleme loovutanud mugavuse ja kiiruse eest.
    Ka EMTA enda EMTA Arengukava 2017-2020 - 2018 aasta kokkuvõte peegeldab seda.
Tsiteerin : "2018. aastal  kasutati  97,55%  meie  teenustest  kontaktivabalt  ehk  kliendid  ei pidanud pöörduma teenuse kasutamisel või abi saamiseks meie töötajate poole. Letivabade teenuste osakaal oli 99,38%. See tähendab, et väga väike osa meie klientidest käib oma maksuasju ajamas teenindusbüroodes."
    Võin õelda, et see vastab tõele, kuna olen suuremat sorti "netishoppaja". Enamus problemaatikat on suudetud ära lahendada kus erinevate import kaupade maksustamine tekitas suuri raskusi liigitamise tõttu.
    Ja loomulikult on haigekassa ja terviseameti teenused kordades paranenud. Haiguslehed ning ravimite retseptid oleksid pidanud juba enesestmõistetavalt palju varem digitaalseks muutuma.

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt

        Visioon: Inimesed  on  saanud  IKT  abil nn  targaks  tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.

    Siinkohal on raskused leidmaks allikat, mis seda visiooni täitumist kinnitaks. Küll on aga isiklikud vaatlused andud natuke vastupidise mulje. Kohendaks siinkohal natuke esimest lauset "Inimesed  on  saanud  IKT  abil nn  targaks  tarbijaks." IKT on andnud vabad käed nö. massitarbimisele, mis ei pruugi just tähendada tarka tarbimist. On veel pikk maa minna kuni ühiskond ühtlustub ning kõik jõuavad järgi IT-le ja selle eestvedajatele. Siinkohal tooks välja artikli mida ümber kirjutama ei hakka, kuid kõnetas mind ning kinnitas minu vaatepunkti. Siinkohal siis on tähtis aru saada, et "väärtust" võime erinevalt tõlgendada, samamoodi nagu tarka tarbijat :)

Postimees: Kiirem tehnika on toonud kaasa IQ languse

Nädal 3. Uus (ja mitte nii uus) meedia

Vikipeedia

        Alustame tõsiasjaga, et "inception" stiilis saab Vikipeediast otsida Vikipeedia kohta infot.

2001. aastal alguse saanud infokogumik on jõudsalt kasvanud viimased 19 aastat, mis on väga pikk aeg IT mõistes. Paljud ideed saavad alguse, võimaluste avanemisel võivad kasvada hoogsasti, lüüa laineid ning saavutada suurt edu .... ning aja möödudes ilmuvad tihti alternatiivsed või paremad versioonid ning suretavad vana projekti välja. Vähestega pole seda juhtunud ning üks nendest projektidest on Vikipeedia. Projekt, mis ei pea kartma konkurente, kuna kogu info uuesti kirjutamine võtaks mitemeid aastaid aega ning ei tooks olemasoleva ees mingeid eeliseid. Lisaks on internet võimaldanud tohutu hulga ruumi ning enam ei pea informatsioon piirduma paberkandja paksuse või raskusega.

        Ideaalne viis kuidas tuua inimkond kokku ühise eesmärgiga talletada kogu teada olev informatsioon ühte lihtsasti leitavasse kohta. Teadupoolest on suur Vikipeedia edu saladus kasutajaskonna vaba voli muuta ja korrigeerida artikleid. Esimese hooga võib jääda mulje, et see kutsub kohale vaid halba, kuna emotsioonid, arvamused ning vaatepunktid tihti juhivad inimloomust ja inimeste võimet teha adekvaatseid ja korrektseid sisestusi või redigeerimisi. Siiski Vikipeedia on neid väheseid kohti kus tundub, et hea võidab kurja ning info leiab oma puhta tee ... või vähemalt see tundub nii.

        Kõik tundub ilus ja tore ja ideaalne. Siiski on Vikipeedia suunas ka palju kriitikat. Järgnevalt tsiteerin nende endi lehelt asjakohast lauset.
"Wikipedia has been criticized for exhibiting systemic bias, for presenting a mixture of "truth, half truth, and some falsehoods", and for being subject to manipulation and spin in controversial topics."

Lühidalt siis kritiseeritakse, et Vikipeediat ei saa alati usaldada ning osa infot võib olla kallutatud.

Seda tundsin ka keskkoolis, kui lõputöö juures keelati mul kasutada ja viidata Vikipeediale. Päriselus ei peeta seda infokogumit akadeemiliselt korrektseks, kuigi lähemal vaatlusel ja võrdlusel taandub ikka info tüvi samale lühikirjeldusele, mis on Vikipeedias. Aga kuna info ebakorrektsus on laialdasemalt levinud arusaam, peab olema sellel ka mingi tõepõhi ning kuna pole isegi 1% kogu sisust läbi lugenud ning kinnitanud, ei saa ka seda väidet 100% kindlusega ümber lükata.

        Vaatamata kõigele on see siiski üks suurimaid infosalvesid maailmas ning üks külastatumaid lehti üldse. Ilmselt sellise suure projekti puhul tulebki väikse müra ja mustusega arvestada. Ka ühe kuni mitme inimese modereerimist võiks kallutatud tegevuseks pidada aga tervet ühiskonda selles süüdistada on juba natuke raskem.

Nädal 2. Veebi kujunemine

                         

                          Pilt

ENQUIRE

        Juba 1980. algul oli üheks suurimaks väljakutseks dokumenteerimine ja sünkroonne andmeedastus. Levinumad olid emailid ja faili edastus. Kuid erinevate osakondade ja töötajate erinevad riistavaralised ja tarkvaralised lahendused tegid selle infovahetuse ekstreemselt raskeks. Vaja oli standardiseeritud süsteemi mis võtaks arvesse kõiki erinevaid tehnilisi lahendusi.

        Nii alustas juba 1980. füüsik Tim Berners-Lee, töötades Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) suures 11000 liikmelises meeskonnas, tööd ühtse süsteemi loomisel. Esimene hüperteksti märgistuskeele prototüüpe oli just Enquire, mis sai nime väidetavalt ühe Berners-Lee poolt loetud raamatu pealkirjast. 

        Algne Enquire toimis sarnaselt tänapäeva interneti lehele. Olid olemas lehed, mida nimetati kaartideks ning olid lingid. Lingid suunasid sind vajaliku info juurde. Enquire üks probleeme oli, et puudus piltide kuvamise võimalus. Lisaks oli selle idee ja teostuse nõrgimaks lüliks probleem, kus info juurde tekkimisel pidid tekkima uued viited ja seosed. Info liikumine oleks pidanud olema kahesuunaline, et võimaldada väliste linkide ja andmebaasidega ühendumist.

        Berners-Lee loovutas projekti CERN siseselt, kuid väidetavalt selle edasine arendus ei olnud võimalik kuna arvatakse, et tarkvara kirjutati salvestuskohas üle.

Allikas1, Allikas2

HTML

        Enquire, vaatamata oma põrumisele, oli korralik õppetund Tim Berners-Lee jaoks. Ta sai aru, et inimeste andmete manageerimine sünkroonselt on süsteemi nõrk koht. Enquire baasil mõtles ja arendas ta edasi uut süsteemi, milleks oli nüüdseks kuulus HyperText Markup Language ehk 'hüperteksti märgistuskeel'. See oli viis kuidas kuvada erinevatele inimestele andmeid mis on salvestatud mõnda andmebaasi ning valikuliselt saada ligipääs erinevatele, kuid sarnase sisuga andmetele. Võib ka õelda, et esimene hashtag sai enda alguse sealt, sest informatsiooni tagimine ehk üldise identifikaatori idee oli siduda info sarnasuste põhjal. 1990a. esitas Berners-Lee CERNile kirjaliku dokumendi näol ettepaneku, kus selgitas miks oleks selline süsteem ja standardiseerimine vajalik ning mida oleks selle jaoks vaja teha.

        HTML-ist sai edukas standardiseeritud viis kuidas brauser kuvab informatsiooni. HTML-is kirjutatakse anded tagide vahele, mis otsustada millist infot ja kuidas seda kuvada ning kuhu paigutada. HTML on edasi arenenud 5 verisooni jagu ning on peamine veebi andmete kuvamise viis.

Allikas1, Allikas2, Tim Berners-Lee 1990 ettepanek

Nädal 1. Ebaõnnestunud IT lahendused.

Eve V

        Eve V on Soome firma Eve-Tech poolt ühisrahastusega välja töötatud 2in1 arvuti 2017a, lõpus. Eve V pidi konkureerima teiste 2in1 eemaldatavatega arvutitega, peamiselt Microsoft Surface Pro-ga. 

        Kahjuks ei saavutanud Eve V edu kuna jäi Microsofti varjus märkamata, vaatamata odavamale hinnale, mitmetele lisadele nagu Type-C USB ja eraldi kaasas olev klaviatuur ja puutetundlik pliiats ning ühiskonna arvamuste põhjal tehtud arenduse ja disainile. Ei aidanud ka kaasa nende raskendatud toote turule toomine, kuna suurte tellimuste tõttu tekkinud maksekoormus äratas maksete teenusepakkuja tähelepanu ning Eve-Tech maksed suleti. Nende taasavamine oli pikk ja piinarikas protsess. Kuna konto oli ajutiselt suletud, ei olnud võimalik teha makseid komponentide tootjatele ja muudele koostööpartneritele, mistõttu hilinesid Eve V algsed tellimused märgatavalt.

Allikas1 , Allikas2, Pilt1

Ubuntu Touch

        Ubuntu Touch on Canonicali poolt arendatav operatsioonisüsteem puutetundliku ekraaniga seadmete (eelkõige nutitelefonid ja tahvelarvutid) jaoks. Selle arendus algas 2011a. ning on kestnud siiani. Projekti suurim eelis oli ühise operatsioonisüsteemi koodibaas kõigi seadmete jaoks. Mingi hetk 2017a. teavitas Canonical, et loobub sellest ideest vähese huvi tõttu ning keskendutakse mobiilse operatsioonisüsteemile. Projekt muutus kogukonna projektiks mida juhib UBports. Siiani eduka arendusega, kuid pole tuult tiibadesse saanud.

Ühise op. süsteemi idee võttis üle muidugi Microsoft kelle Windows 10 arendust on just selles suunas läinud, et operatsioonisüsteem toimiks kõikidest riistvaralistes toodetes.

Allikas1,  Allikas2, Allikas3, Pilt1

OpenSolaris

        Solaris oli algselt Sun Microsystems arendatud SunOS järeltulija, mis loodi 1993a.

2005a. Sun Microsystems avaldas enamuse lähtekoodist ning üritas luua kommuuni projekti nimetades seda ümber OpenSolaris projektiks. Peale seda kui Oracle omandas Sun Microsystems, otsustati lähtekood jälle kinniseks muuta ning patenditud tarkvara mudeliga edasi minna. Ka sellest projektist oleks võinud midagi suurt kasvada ...

Allikas1,  Allikas2 , Pilt1