Nädal 8. IT proff...?

IT proff

    Kes või mis imeloom on IT proff? 

    Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab : professionaal - elukutseliselt mingil alal tegutseja, elukutseline; oma ala meister. Sellest võiks järeldada, et tegemist on tipptegijaga oma alal. Nii nagu ka IT eetiliste, sotsiaalsete ja professionaalsete aspektide aines, on ka igal pool mujal sisse lõimunud traditsionaalne maailmavaade, et omandad vastava hariduse ning hiljem lähed tööle oma valitud erialalise ameti peale, saad kogemusi ja kasvatad oma staatust. Lähenen asjale natuke teisest küljest..

    Pakun julgelt, et IT proffi mainides tuleb enamusele silme ette pigem programmeerija, arendaja, admin. Siiski on neid ameteid ja erialasid tohutult, mille tulemusena tihti suured ja vägevad asjad valmivad. Miks siis selline stereotüüp? Sest ... ja siit tuleb puhtalt isiklik arvamus ... asju loovad ikkagi need nohikud / fanaatikud / huvilised. Need inimesed tihti (leidub erandeid) ei reklaami end ega soovi oma ideesid monetiseerida. Nendest inimestest ongi alguse saanud kõik need avatud lähtekoodiga projektid ja vabavarad. Aga kui sa kõike tasuta teed, kuidas siis ära saab elada. Siin tulebki abiks traditsiooniline mudel ehk Firma või grupp kes reklaamib ja müüb teenust / toodet. Siia tekivad kõik need vahendajad, suhtlejad ja planeerijad. Aga sellest hetkest tekib grupp inimesi kes kõik koonduvad IT-ga tegeleva ettevõtte alla, aga mitte kõik pole IT proffid. Väga tihti on suhtlemine suurim barjäär ja lähebki osa infost kaduma, muidu ei tekiks selliseid humoorikaid pilte, mis tegelikult väga tõepärased on:

  Originaal pilt

    Aga keda siis vajatakse sinna firmadesse? Sellised inimesi kes on pühendunud sellele, mida teevad.

Kedagi kes südamest soovib õppida ja areneda ja seda mitte üksi. Inimene võib olla väga introvertne ja ikkagi olla valmis oma kestast välja tulema, et luua, suhelda ja õppida ning areneda. Kunagi peeti tähtsaks seda, et haridust ja oskusi tõendav dokument oleks olemas. Tänapäeval see enam õnneks või kahjuks nii tõene pole. Võrdsete võimaluste puhul muidugi eelistatakse haridust tõendava paberiga isikut aga see pole juba väga ammu kriteerium tõelise talendi avastamiseks. Piisab tahtest, sõbralikust suhtumisest ning olla avatud kriitikale ja kiitusele. Nagu kaastudeng foorumis kirjutas: "palka suhtumist ja arenda teadmisi".

    Seoses õpitava aine materjali sisus olevale kirjeldusele, et IT spetsialist võiks olla tänapäeval ka hea suhtleja ning abivalmis ja tark ja kogemustega ja õpihimuline ja sõbralik ja .... jne jne, meenub veel üks pilt tarkvara arenduse kohta, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna. 

                                          

                                             Pilt

Samamoodi ma usun, et on ka igasuguse teise IT spetsialisti kohta. Kuskil tulevad piirid ette ja pead valima mis sinu keskkonnas kõige suurem kasutegur on. Tihti on see suhtumine.

Nädal 7. Litsentsid ja autoriõigus

Copyleft

    Kas ainult vasaku poole kopeerimine või midagi muud?

    Copyleft ehk autoriõiguse kasutamine teose levitamise, kopperimise, muudatuste tegemise ja kasutamise piirangute eemaldamiseks tekkis olukorras, kus Richard Stallman jagas oma lähtekoodi firmaga kes seda soovis, kuid muudatustega koodi tagasi küsides seda ei saanud. Stallman tundis, et see oli tarkvara ebaeetiline omandamine ning lõi selle vastu esimese kasutuslitsentsi milleks oli GNU GPL. Nüüdseks on sellest arenenud mitmeid erineva rangusega versiooni ning igaüks täidab oma eesmärki. Olgu siis ära märgitud, et vaba või vabadus siinkohal ei tähenda tasuta tarkvara. Silmas on peetud kohustust jagada tarkvara ning selle lähtekoodi ning vajadusel saada ligipääsu sellele.

    Esimese originaalse GPL (GNU Üldine Avalik Litsents) avaliku tarkvara litsentsi idee oli, et koodi ei tohiks jagada ilma lähtekoodi avaldamata. Lisaks peaks jagatavale versioonile või koopiale laienema sama reeglistik ehk sama litsents. Ka sellest on tekkinud aja jooksul kolm erinevat verisooni. Tähtsaimad kasutajad võiksid olla "Git", "FREEDOS", "MariaDB" ja "MySQL".

    Teine versioon LGPL (GNU Vähem Üldine Avalik Litsents) - ehk nõrk Copyleft litsents mille mõju rakendub programmile endale, kuid mitte edasi arendatud versioonidele jättes vabaks võimaluse arenduse kaudu tekkinud programmi teisiti litsentseerida. Võibolla tuntuimad kasutajad oleks "7-ZIP" ja "VLC Media Player" ning muidugi "Glib".

    Kolmas, väga tugev vabadust kaitsev litsents on AGPL (Affero Üldine Avalik Litsents) , mis peale tavalise GNU GPL litsentsi omaduste veel kohustab jagama ka üle võrgu kasutatavat lähtekoodi, mille kohustus originaalses litsentsis puudus. Osadeks kasutajateks on "Open Library" ja "Wiki.js".

    Litsentsivalik pigem sõltub loojast ning tema soovidest ja ideoloogiast, kui vaba peaks mõni tarkvara osa olema või kui vabaks ta peaks tulevikus jääma. Olemas on eraldi sisu avaldamise litsents GNU vaba dokumentatsiooni litsents, mis on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Luba on originaali müüa ja toota aga peab olema kättesaadav ka muudatuste jaoks. Ka sellest on suurel hulgal variatsioone, mis kõik põhinevad paari reegli kombinatsioonidel:

1) Autorile viitamine

2) Jagamine samadel tingimustel

3) Tuletatud teoste keeld

4) Mitteäriline eesmärk

Nende kombinatsioonide põhjal saab luua just sellise variandi nagu vajalik on.

On ka veel eraldi MIT / BSD litsentsid, mis ei garanteeri, et tarkvara vabaks jääb ning seetõttu neid ei seostata Copyleftiga.

AGPL , GPL, LGPL, LGPL lühikokkuvõte, GNU Wikipedias, Vabavara litsentsid Wikis , CreativeCommons

Nädal 6. Tants intellektuaalomandi ümber

                                          Pilt

    Võin käsi südamel õelda, et olen kergemat sorti vandenõuteoreetiku mõtlemisega ning sellega kaasnevalt ei mõista monopoolsust ning autoriõiguste seaduse arengut. Ma mõistan seda aga ei nõustu aktsepteerima. See, kuidas igasuguse loome- ning tooteprotsessi tulemust üritatakse iga hinna eest monetiseerida, on kergelt häiriv. Kõik peab olema autoriõigustega kaitstud, et keegi ei saaks osa küpsisest ja autor ise saaks kullamägesid kokku lükata. Kas tänapäeval aitab enam autoriõigusest, mis sõna otsese mõttes määrab ära, kes oli antud idee/teostuse autor? 

    Konstruktiivne ettepanek autoriõiguse reformimiseks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt on minu arvates haamriga naelapea pihta! ”Give credit where credit is due” - just nii peakski olema!

Milleks on vaja kõige kasutamis piirata? Said loometööga hakkama ja soovid, et kõik õigused kuuluks sulle ja ainult sina saaksid muudatusi / arendusi teha ning kõik raha tuleks sinu kukrusse? Hoia oma idee kapis ja paku vaid neile kes seda osta soovivad. Kui samamoodi oleks mõtelnud trummi, kitarri ja saksofoni loojad, ei teeks keegi enam kunagi muusikat. Üldine järeldus oli, et heli loomist ei saa piirata ning nüüd on copyright lihtsalt muusika kui nootide ja helide kindla järjestuse kohta. Väga paljud head muusikalised lood on tulnud remixidest või bootlegidest. Kuidas oleks sündinud paroodiad ja satiir? 

    Oman kogemust piirangust, mis rikkus ära idee teostuse. Mingil hetkel tärkas äriidee. Polnud just väga originaalne, pigem märkasin võimaluste puudusi. Oli soov tuua Eestisse Starbucks kohvi ning olla selle edasimüüja. Teha võib olla kohvik / esindus. See jäi kahjuks tänu piirangutele tegemata, sest kauplemise õigus Eestis oli ainulitsentslepinguga antud teisele isikule / ettevõtjale. Sellise lepingu olemasolul on see ettevõtja asi kuidas ja kui kaua tal äri ülesseadmiseks läheb. Sellest on nüüd ligi 10 aastat möödas ning siiani pole suudetud Eestisse tekitada Starbucks esindus. Lähim võimalus selleks on Soome sõita.

    See võib kergelt konspiratsiooni või sabotaaži alla küll kuuluda, sest võimaldab konkureerivat toodet kergemini turundada. Kui eemaldad konkurendi, on palju kergem seda teha. Võibolla on selleks muud põhjused. Igaljuhul igasugused sellised piirangud ei tundu üldse mõistlikud arengu vaatepunktist. Sarnaselt käis / käib võitlus copyright teemadel logo üle.

    Olen kahe käega "Free Sampling" ettepaneku poolt. See on loometöö seisukohalt ülimalt oluline ja sellist asja küll ei tohiks kuidagi lubada piirata. Samuti vastab tõele murekoht kus autoriõigustega kaitstud materjali kasutamiseks / muutmiseks loa saamine osutub võimatuks kuna pole praktiline saada ühendust autoriga, kas andmete puudumise või autori surma tõttu. Aga need kõik tegelased ilmuvad välja just siis kui on vaja õiguseid nõuda või raha kasseerida!

    Probleem on inimkonna ahnus, ei midagi muud.

Nädal 5. Võrgusuhtluse eripärad

 Virginia Shea - "Netiquette"

1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).

Võtaks siit vaatluse alla just selle magusa 9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power) punkti.

Tegemist on internetis suhtlemiseks soovituslike käskude/reeglite, mis võiks kehtida igale kasutajale. Loomulikult siin eeskätt peetakse silmas administraatoreid ja arendajaid ja teisi IT alaseid spetsialiste, kellel oleks siis nagu võim kasutajate andmete üle. Aga siinkohal jääb märkamata tõsiasi, et suurem võitlus selle üle käib juba pikemat aega ja väga suures plaanis ning globaalselt. Nimelt GDPR ja kõik muu sellega seonduv.

Pildi aadress

    Küpsiste kasutamine on tuntavalt hõlbustanud ja mugavdanud meie interneti kasutamise viise. Me ei oskaks ilma nendeta väga hakkama saadagi. Aga "ära kuritarvita oma võimu" on siinkohal väga vastuolus, sest kogu see madin just selle üle käibki. Enamus veebisaite hoiatab sind sisenemisel, et salvestame andmeid ja kasutame nii ja naa. Vali kas oled nõus sellega, et kasutame neid sulle meeldiva reklaami ja sisu esitamiseks või mitte. Ehk, tegelikult väga paljud saidid salvestavad ja kasutavad sinu andmeid jätkuvalt edasi, lihtsalt reklaamid ja sisu pole sulle sobitatud. Selles saab ilusti veenduda kui tegemist pole serverpoolsete küpsistega. Tühjendad küpsised brauseris ja lähed veebilehti külastama nõustumata andmete kasutamisega.
    Tegelikult tuleb väljas, et suurem enamus kuritarvitab seda võimu, kuna veebilehe kuvamiseks tegelikult sul ei ole üldse vaja küpsiseid. Ainult siis kui sa tahad väga põnevat ja keerulist kodulehte meisterdada ning ka siis piisab sul näiteks kasutaja brauseri nimest ja versioonist ning võibolla operatsioonisüsteemi tüübist vms.

    Lühidalt, me oleme juba ammu kaotamas seda reeglit / sõda, sest inimkond on nii ahne ning reklaamisõltlased ja ma ei leia kuidas sellest situatsioonist võitjana võiks välja tulla.

"With great power there must also come great responsibility" - kahjuks teist osa lausest ei viitsi vist pooled inimesed tänapäeval enam eriti lugeda.