Nädal 3. Uus (ja mitte nii uus) meedia

Vikipeedia

        Alustame tõsiasjaga, et "inception" stiilis saab Vikipeediast otsida Vikipeedia kohta infot.

2001. aastal alguse saanud infokogumik on jõudsalt kasvanud viimased 19 aastat, mis on väga pikk aeg IT mõistes. Paljud ideed saavad alguse, võimaluste avanemisel võivad kasvada hoogsasti, lüüa laineid ning saavutada suurt edu .... ning aja möödudes ilmuvad tihti alternatiivsed või paremad versioonid ning suretavad vana projekti välja. Vähestega pole seda juhtunud ning üks nendest projektidest on Vikipeedia. Projekt, mis ei pea kartma konkurente, kuna kogu info uuesti kirjutamine võtaks mitemeid aastaid aega ning ei tooks olemasoleva ees mingeid eeliseid. Lisaks on internet võimaldanud tohutu hulga ruumi ning enam ei pea informatsioon piirduma paberkandja paksuse või raskusega.

        Ideaalne viis kuidas tuua inimkond kokku ühise eesmärgiga talletada kogu teada olev informatsioon ühte lihtsasti leitavasse kohta. Teadupoolest on suur Vikipeedia edu saladus kasutajaskonna vaba voli muuta ja korrigeerida artikleid. Esimese hooga võib jääda mulje, et see kutsub kohale vaid halba, kuna emotsioonid, arvamused ning vaatepunktid tihti juhivad inimloomust ja inimeste võimet teha adekvaatseid ja korrektseid sisestusi või redigeerimisi. Siiski Vikipeedia on neid väheseid kohti kus tundub, et hea võidab kurja ning info leiab oma puhta tee ... või vähemalt see tundub nii.

        Kõik tundub ilus ja tore ja ideaalne. Siiski on Vikipeedia suunas ka palju kriitikat. Järgnevalt tsiteerin nende endi lehelt asjakohast lauset.
"Wikipedia has been criticized for exhibiting systemic bias, for presenting a mixture of "truth, half truth, and some falsehoods", and for being subject to manipulation and spin in controversial topics."

Lühidalt siis kritiseeritakse, et Vikipeediat ei saa alati usaldada ning osa infot võib olla kallutatud.

Seda tundsin ka keskkoolis, kui lõputöö juures keelati mul kasutada ja viidata Vikipeediale. Päriselus ei peeta seda infokogumit akadeemiliselt korrektseks, kuigi lähemal vaatlusel ja võrdlusel taandub ikka info tüvi samale lühikirjeldusele, mis on Vikipeedias. Aga kuna info ebakorrektsus on laialdasemalt levinud arusaam, peab olema sellel ka mingi tõepõhi ning kuna pole isegi 1% kogu sisust läbi lugenud ning kinnitanud, ei saa ka seda väidet 100% kindlusega ümber lükata.

        Vaatamata kõigele on see siiski üks suurimaid infosalvesid maailmas ning üks külastatumaid lehti üldse. Ilmselt sellise suure projekti puhul tulebki väikse müra ja mustusega arvestada. Ka ühe kuni mitme inimese modereerimist võiks kallutatud tegevuseks pidada aga tervet ühiskonda selles süüdistada on juba natuke raskem.