Copyleft
Kas ainult vasaku poole kopeerimine või midagi muud?
Copyleft ehk autoriõiguse kasutamine teose levitamise, kopperimise, muudatuste tegemise ja kasutamise piirangute eemaldamiseks tekkis olukorras, kus Richard Stallman jagas oma lähtekoodi firmaga kes seda soovis, kuid muudatustega koodi tagasi küsides seda ei saanud. Stallman tundis, et see oli tarkvara ebaeetiline omandamine ning lõi selle vastu esimese kasutuslitsentsi milleks oli GNU GPL. Nüüdseks on sellest arenenud mitmeid erineva rangusega versiooni ning igaüks täidab oma eesmärki. Olgu siis ära märgitud, et vaba või vabadus siinkohal ei tähenda tasuta tarkvara. Silmas on peetud kohustust jagada tarkvara ning selle lähtekoodi ning vajadusel saada ligipääsu sellele.
Esimese originaalse GPL (GNU Üldine Avalik Litsents) avaliku tarkvara litsentsi idee oli, et koodi ei tohiks jagada ilma lähtekoodi avaldamata. Lisaks peaks jagatavale versioonile või koopiale laienema sama reeglistik ehk sama litsents. Ka sellest on tekkinud aja jooksul kolm erinevat verisooni. Tähtsaimad kasutajad võiksid olla "Git", "FREEDOS", "MariaDB" ja "MySQL".
Teine versioon LGPL (GNU Vähem Üldine Avalik Litsents) - ehk nõrk Copyleft litsents mille mõju rakendub programmile endale, kuid mitte edasi arendatud versioonidele jättes vabaks võimaluse arenduse kaudu tekkinud programmi teisiti litsentseerida. Võibolla tuntuimad kasutajad oleks "7-ZIP" ja "VLC Media Player" ning muidugi "Glib".
Kolmas, väga tugev vabadust kaitsev litsents on AGPL (Affero Üldine Avalik Litsents) , mis peale tavalise GNU GPL litsentsi omaduste veel kohustab jagama ka üle võrgu kasutatavat lähtekoodi, mille kohustus originaalses litsentsis puudus. Osadeks kasutajateks on "Open Library" ja "Wiki.js".
Litsentsivalik pigem sõltub loojast ning tema soovidest ja ideoloogiast, kui vaba peaks mõni tarkvara osa olema või kui vabaks ta peaks tulevikus jääma. Olemas on eraldi sisu avaldamise litsents GNU vaba dokumentatsiooni litsents, mis on mõeldud kasutusjuhendite, õpikute ja muude juhendmaterjalide jaoks. Luba on originaali müüa ja toota aga peab olema kättesaadav ka muudatuste jaoks. Ka sellest on suurel hulgal variatsioone, mis kõik põhinevad paari reegli kombinatsioonidel:
1) Autorile viitamine
2) Jagamine samadel tingimustel
3) Tuletatud teoste keeld
4) Mitteäriline eesmärk
Nende kombinatsioonide põhjal saab luua just sellise variandi nagu vajalik on.
On ka veel eraldi MIT / BSD litsentsid, mis ei garanteeri, et tarkvara vabaks jääb ning seetõttu neid ei seostata Copyleftiga.
No comments:
Post a Comment