Võin käsi südamel õelda, et olen kergemat sorti vandenõuteoreetiku mõtlemisega ning sellega kaasnevalt ei mõista monopoolsust ning autoriõiguste seaduse arengut. Ma mõistan seda aga ei nõustu aktsepteerima. See, kuidas igasuguse loome- ning tooteprotsessi tulemust üritatakse iga hinna eest monetiseerida, on kergelt häiriv. Kõik peab olema autoriõigustega kaitstud, et keegi ei saaks osa küpsisest ja autor ise saaks kullamägesid kokku lükata. Kas tänapäeval aitab enam autoriõigusest, mis sõna otsese mõttes määrab ära, kes oli antud idee/teostuse autor?
Konstruktiivne ettepanek autoriõiguse reformimiseks Rick Falkvinge ja Christian Engströmi poolt on minu arvates haamriga naelapea pihta! ”Give credit where credit is due” - just nii peakski olema!
Milleks on vaja kõige kasutamis piirata? Said loometööga hakkama ja soovid, et kõik õigused kuuluks sulle ja ainult sina saaksid muudatusi / arendusi teha ning kõik raha tuleks sinu kukrusse? Hoia oma idee kapis ja paku vaid neile kes seda osta soovivad. Kui samamoodi oleks mõtelnud trummi, kitarri ja saksofoni loojad, ei teeks keegi enam kunagi muusikat. Üldine järeldus oli, et heli loomist ei saa piirata ning nüüd on copyright lihtsalt muusika kui nootide ja helide kindla järjestuse kohta. Väga paljud head muusikalised lood on tulnud remixidest või bootlegidest. Kuidas oleks sündinud paroodiad ja satiir?
Oman kogemust piirangust, mis rikkus ära idee teostuse. Mingil hetkel tärkas äriidee. Polnud just väga originaalne, pigem märkasin võimaluste puudusi. Oli soov tuua Eestisse Starbucks kohvi ning olla selle edasimüüja. Teha võib olla kohvik / esindus. See jäi kahjuks tänu piirangutele tegemata, sest kauplemise õigus Eestis oli ainulitsentslepinguga antud teisele isikule / ettevõtjale. Sellise lepingu olemasolul on see ettevõtja asi kuidas ja kui kaua tal äri ülesseadmiseks läheb. Sellest on nüüd ligi 10 aastat möödas ning siiani pole suudetud Eestisse tekitada Starbucks esindus. Lähim võimalus selleks on Soome sõita.
See võib kergelt konspiratsiooni või sabotaaži alla küll kuuluda, sest võimaldab konkureerivat toodet kergemini turundada. Kui eemaldad konkurendi, on palju kergem seda teha. Võibolla on selleks muud põhjused. Igaljuhul igasugused sellised piirangud ei tundu üldse mõistlikud arengu vaatepunktist. Sarnaselt käis / käib võitlus copyright teemadel logo üle.
Olen kahe käega "Free Sampling" ettepaneku poolt. See on loometöö seisukohalt ülimalt oluline ja sellist asja küll ei tohiks kuidagi lubada piirata. Samuti vastab tõele murekoht kus autoriõigustega kaitstud materjali kasutamiseks / muutmiseks loa saamine osutub võimatuks kuna pole praktiline saada ühendust autoriga, kas andmete puudumise või autori surma tõttu. Aga need kõik tegelased ilmuvad välja just siis kui on vaja õiguseid nõuda või raha kasseerida!
Probleem on inimkonna ahnus, ei midagi muud.
No comments:
Post a Comment